Eesti agility meister - minu pisike must staar

Uskumatu.. siiani on mul seda raske uskuda. Ma läksin Eesti meistrivõistlustele osalema, kui täitsa ausalt mõelda, siis korra mõtlesin, et kes võiks mididest võita ja ideeliselt oleksime Firaga selleks võimelised, siis matsin selle idee maha, et ei, me oleme nii vähe A3 jooksnud ja seekord lähme vaatame seda Eesti suurimat agility võistlust ning tunneme rõõmu osalemise õigusest!
Esimesele rajal startisin esimese midi klaasi koerana.. ja jooksime ilusa puhta raja..

Juhtisime kaua, kuni viimane osavõtja jooksis samuti puhtalt ja õigepisut kiiremini. Seega kuna agility rada starditakse vastupidises järjekorras ehk liider viimasena, läksin mina starti eelviimasena. Teisele rajale minnes olin väga rahulik, sest olin selleks ajaks juba oma ühe puhta jooksuga Eesti meistrivõistlustelt nii rahul, et poleks oluline olnud, kuidas teine rada läheb. Ma ei mõelnud sellel ajal üldse järjestusele või tiitlile.
Teisel rajal kukkus esimene pulk, kuid kogu rada oli väga ilus..arvestades, et mitte ükski koer ei suutnud seda rada joosta 0 tulemusele.

Kahe raja kokkuvõttes on Fira esimene.. ma olen väga õnnelik ja tuleb tunnistada, et ma pole isegi unistanud, et Fira võiks olla Eesti agility meister

Minu suurimad tänud Fira kasvatajale Ljudmilale, tänu kellele on mul nii eriline koer :) 

Meie treenerile Stefile, kes meid järjekindlalt treeninud on! Ning muidugi kõikidele teistele koolitajatele, kes meid on edasi aidanud!!!

Agility toob taas uued väljakutsed

Pühapäeval osalesime Firaga Riias rahvusvahelisel agility võistlusel ning tegelikult haakub ka teemaga augusti alguses Veskimetsal joostud neli rada.. probleem on kukkuvad tõkke pulgad.

Agility rada.. enne slaalomit üks pulk.. tulemus -5
Peale poomi teine tõke.. tulemus -5
Üks tõke.. tulemus -5
 
Riias taas üks tõke.. tulemus -10 (üks tõrge oli ka)
Üks pulk + okseri pulk
 
Nüüd oleme jõudnud sinna, kus treenime juba kõrgemate tõketega kui midi klassi maksimum, kuid trennis kukuvad väga väga harva pulgad. Enamasti treenin ka siledal kunstmuru väljakul, kus kasutusel Smart jämedad pulgad, mis ei kuku üldse kergelt.
Kokkuvõte, et uus väljakutse on leitud ja vaatame, mis sellest välja tuleb :)  

World Dog Show 2014

Esimest korda otsustasin peale väga pikka kahtlemist osaleda siiski Maailma Võitja näitusel Helsingis.
Boksereid oli registreerunud 98.
Isaseid hinnati ühes ringis, kohtunik João Vasco Poças, ja emaseid paralleelselt kõrval ringis, kohtunik Onstenk-Schenk Ilona. Mõlemad kohtunikud olid üsna ranged ja jagati ohtralt siniseid linte ehk hindeid "Väga hea".  Eestist oli osalemas 3 bokserit, kõik tulemused leiab siit
Hermi registreerisin veel noorteklassi ja saime hinde suurepärnae, kusjuures kohtunik oli sedavõrd range, et ainult 4 koerale anti suurepärane hinne emaste noorteklassis.

Hindamise järel kutsuti ringi 4 koera, kes said suurepärase hinde ning paluti joosta. Siis tuli kohtunik ja palus Hermil ja ühel koeral veel edasi-tagasi koos joosta ja vaatas pikalt ilmet.

Lõpuks pani paika 4. ja 3. koha koerad ning palus veel joosta.

Lõpuks näitas meile teist kohta, olin veidi pettunud, kuid eks igal kohtunikul on oma maitse, kohtunik kiitis veel väga Hermit ning ütles, et talle meeldis teise koera pea enam.

Näituse järel  sõitsime Tamperesse tuttavatele külla ning veetsime mõnusalt aega looduses. Hermi oli rahul :)

Puhkus Soomes

Selle aasta suvepuhkusest veetsime suurema osa Soomes, kus õnnestus ka osaleda paaril agility võistlusel.

Esmalt Keminmaal reede õhtul kaks rada ja laupäeval kaks rada. Üks rada neljast õnnestus meil väga hästi ning saavutasime 0 tulemusega I koha ja saime Soome hüppe serdi!

Edasi kulges puhkus rohkem Põhja poole, põikasime mööda minnes läbi Jõuluvana juurest. 

Ning ületasime Pähjanaba piiri

Kulgesime koos Porodega aina põhja poole ja põhja poole

Peatusime kohalikus jahimajas

ning veetsime puhkust mägedes matkates, esimesel päeval soojenduseks 3h

Järgmisel päeval leidsime, et parem on ikka terve päev mägedes ronida, matk kestis kokku 7h..

Ja viis meid nii kõrgele, et mäetipud peitsid ennast häbelikult pilvedesse

Mõnusate päevade järel mägedes tuli seada suund taas Lõunasse, et veel teel peatuda jooksmaks kaks agility rada Oulus.

Mõlemad rajad õnnestusid puhtalt läbida, küll kaotasin väärtuslikku aega mõlemal rajal tunneli pööretega, kuid saavutasime siiski II koha ning Soome Agility Serdi

12.07. agility võistlus Lohkvas

Kohtunik Inga Järv

(Pilt Jelena Saga)

Esimene rada.. esimene pulk..  aga ilus rada. Muret tekitas küll mu enda kukkumine, kuna jalas olid salomoni speedcrossid, siis tuli sellest kukkumisest endale väike ebakindlus, need jalanõud on siiani pidanud väga hästi ja väga paljud koerajuhid kasutavad just samu jalanõusid. Kunstmuru oli ilmselt selle koha pealt lihtsalt väga libe ja tegelikult poleks selle kiiruse pealt mind võibolla ühedki jalanõud püsti hoidnud, nimelt jooksin Firaga poomi kõrval võidu ja siis äkiline pööre tagasi.. ja pots olin maas, õnneks sain ruttu püsti ja sain Fira tagant juhtimisega ka rahuldavalt hakkama.
Kokkuvõttes oli selle raja kiirus 4,87m/s, mis oli kiirem ka maksi koertest.. rahul :)
Videot kahjuks ei ole.. Selle rajaga saime I koha

(Pilt Jelena Saga)

Teine agility rada.. väga rahul.. Fira on fantastiline.. ehk ilus DSQ
Video järgi oleks aeg tulnud 35 sekundi kanti, mis oleks olnud päeva kiireim aeg.. mul on nii kahju, et see kunstmuru oli nii libe, et Fira lihtsalt libises.. minu vaatenurgast küll ta ei puutunud A takistust, aga mina ei vaadanud seda ka kõrvalt.. kuid kohtunik ilmselt nägi teiselt poolt paremini ja me saime äärmiselt kurva DSQ.. aga rada on nauditav..

 

 Hüpperada.. Oh see oli selline, et ise olen täitsa süüdi... saan tunneli juures tõrke ning selle asemel, et edasi minna, otsustan ma vaadata kohtunikku, kas annab tõrke või mitte.. siis näen, et annab, oh kui nõme ja kõik laguneb..

 

Gretsul on kutsikad

Kõik kutsikad on leidnud omale armastavad kodud, planeerime järgmist pesakonda talv/kevad 2015.. jälgi kodulehte

Sugupuu on väga huvitav.. ema liinid lähevad Saksamaale, Hispaaniasse, isa on pärit Venemaalt.

Ema on Ability Gracelyn Gretchen  (vaata sugupuud)

Isa on Sat'Elit Gladiator (vaata sugupuud ja pilte )

Mõlemal vanemal on tehtud düsplaasiauuring väga hea tulemusega( Gretsul A/B ja Gladiatoril A/A)! uuritud on küünanukid (mõlemal 0)! Pildistatud seljad, kummalgi vanemal ei ole märke spondüloosist! Lisaks on teostatud südameuuringud, puhas.

Gladiator on pärjatud väga väga mitmete tšempioni tiitlitega!

Poiss on väga julge ja uudishimulik! 

Vaata rohkem infot meie kodulehelt

Küsi infot e-maili teel kennel.ability@gmail.com 

Bokseri kutsikad

Meil on kutsikad!

Aktiivset kodu otsib veel üks väga lubav hele tiigrikarva emane kutsikas!

Küsi rohkem infot kennel.ability@gmail.com 

Piltide autor Kadri Audova

1 trahv, 1 rehv, palju emotsioone ja VÕIT

ATIBOX - WORLD BOXER SHOW on aasta kõige tähtsam sündmus bokseri rahvale! See aasta õnnestus meil sõita lõpuks ometi sellele suurele näitusele Poola Wroclawi! Olen juba mitu aastat planeerinud minna, kuid ikka on ilmunud uus takistus. See kord oli teisti :)

Alustasime sõitu reede varahommiku, kell 5 Tartust, kui Tallinnnast juba kella 3 ajal olid teele asunud Groove koos Regina ja Kaidoga. Tartus pakkisime bussi meie asjad, toppisime koerad ka ning sõit võis alata. Ilmselgelt suutsid koerad ennast enne autosse minekut täiesti poriseks määrida ja tundus, et eile õhtune pesu oli täielik aja raiskamine.
Lätis õnnestus meil silma jääda ühele korrakaitsjale, kes arvas, et sõitsime pisut liiga kiiresti :), kuid õnneks pääsesime kiiresti edasi ja sõit jätkus. Läti ja Leedu läbimine läks kiiresti, selle eest Poola on ikka nii suur :)
Hilisõhtul jõudsime lõpuks oma hotelli, mis nägi väga hea välja kuigi parkla oli veidi liiga pisike ja meie bussi parkimine osutus keerukaks.
Laupäeva hommikul otsustasime kindlasti minna vaatama ATIBOXi avamist

Staadionile jõudes sadas tugevat vihma, taevale tänu jäi see üle. Poola rahvustantsijad tegid ilusa etteaste, kuigi muru oli nii märg ja libe, et mitmed inimesed kukkusid valusalt. Keegi tõsiselt viga ei saanud õnneks.

Laupäeval osalevad ATIBOXil kutsikad ja juuniorid, mis tähendas, et meie saime ainult nautida kogu showd.

Eestlastest osales laupäeval üks kutsikas, kes kahjuks finaali ei pääsenud.  Finaalide ajaks saabus hommikul meid ähvardanud vihmapilv tagasi ning andis korraliku etteaste. 

 Finaal oli väga meeleolukas, tõu parimaks juunioriks tuli koer, kes kandis vaid kolmetähelist nime IBA!

Laupäeva õhtul jalutasime oma hotellist raekojaplatsile õhtust sööma. Milline melu! Elav muusika! Tule show! Wroclawi südalinn on väga ilus!

Pühapäevane päev tõotas tulla palju pingelisem kui laupäev. Esimesena läks ringi Hermi, kohtunik lõpetas oma kirjelduse sõnadega "She will be a star", see andis lootust, et pääseme finaali :)

 Nüüd tuli oodata, kuni kohtunik kõik emaste noorteklassi koerad kirjeldab, kokku oli neid 13.  Tagasi kutsuti neist umbes pooled, sest teine pool ei saanud hinnet excellent. Hermi pääses 4 parema hulka ja osaleb õhtul finaalis! See oli lihtsalt super!!! Kunagi varem polnud ükski Eesti koer finaali saanud ja nüüd ootab Hermit ees õhtul finaali ring. Järgmisena osalesid Eesti koertest Mimmi ja Ipanema, kes said samuti finaali. Super! 

Groove isaste tiigrikarva avaklass oli väga rohkearvuline 40 koera... kohtunik andis Groovel väga hea kirjelduse ning pidime minema tagasi ringi.

Kohtunk jagas nii suure klassi pooleks ning hakkas, siis ükshaaval keri välja saatma. Lõpuks oli jäänud vist 6 koera kui kohtunik, mulle käe ulatas, et tänada. Uhke tunne oli nii suure konkurentsiga ringis nii viimaste seas olla, keda tänati. Muidugi oleks väga tahtnud finaali pääseda, aga võibolla järgmisel ATIBOXil :) 

Finaal... emaste kollaste noorteklass..

Hermi võidab emaste kollaste noorteklasssi...

Parima emase valikul kahjuks meid välja ei valitud, kuid sellest hoolimata oli väga uhke ja hea tunne joosta ATIBOXil parima emase valikul!!

Peale pühapäevast hullumeelset päeva läksime kesklinna meie võite tähistama, leidsime imepärase söögikoha, kus toit viis keele alla ning vein maitses imehea. Ei tahtnud mõeldagi, et järgmisel hommikul vara tuleb seada bussi nina Tartu suunale. Jõudsime seada plaane, et järgmisel ATIBOXil 2015 Saksamaal Leipzigis peame võtma ikka pikema puhkuse, et mitte järgmisel päeval kohe tagasi minna :)

Esmaspäeva hommikul ärgates selgus, et Regina, Kaido ja Groove magavad veel sügavat und kui me nende hotelli toa uksele koputasime, et öelda, et me lähme alla :) Polnud hullu, nad said imekiiresti valmis, kuid meid tabas ebameeldiv üllatus, et bussi rehv oli täiesti tühi! Meil oli küll varurehv, kuid mitte tungi..  Solveeni bokserikasvataja oli nõus meid kohe aitama, kuid selgus, et sõiduauto tung ei ole piisav :(  Mässasime oma kolm tundi, kuni lõpuks tuli autoabi, kes rehvi täis lõi, vahetult enne autoabi jõudmist saime aga väärtusliku info Tallinnast, et tung on olemas küll, kuid asetseb kõrvalistuja istme all.. oh seda nalja :D

Õnneks läks kõik ilusti ja oleme kõik õnnelikult Eestis tagasi!