Narva

Kogu ettevalmistus algas juba reedel, kui peale agility ja kuulekuse trenne sõitsin trennikaaslase Tiiu juurde, et seada Fira valmis homseks näituseks. Aega võttis aga asja sai, koerake nägi peale paari tundi suurepärane välja.

Laupäeva hommikul asusime Stefiga Narva poole teele, sinna jõudmine kulges ilma viperusteta. Kohale jõudes oli muidugi tunne nagu Venemaal, sest kohalikud inimesed naljalt eesti keelt ei rääkinud. Näituse hall oli üle ootuste mõnus, väga soe ja kogu põrand oli kaetud vaibaga ning ka ruumi jätkus.

Esmalt seadsime end sisse dobermannide ringi ääres, kuna olin lubanud näidata ühte nendest. Õnneks ringide ajad kokku ei jooksnud ning peale dobermannide ringi lõppu oligi aeg pöörata pilgud kõrval ringi ja võtta Fira puurist välja, et anda kasukale viimane lihv. Minu üllatuseks oli registreeritud emaseid juunioreid kokku 4, sh Fira. Konkurents tundus üsna tugev.

Neljast koerast kolm said hindeks suurepärane nii ka Fira ning seejärel algas kohtadele paigutamine. Kohtunik palus joosta ning hakkas kohti jagama tagant poolt ja varsti oli jäänud ainult kaks koera alles. Lõpuks näitas härra Sergei Slukin meile I kohta, siis oli meie rõõm suur ning siit tuli meie teine juunior sert.

Tõu parima juuniori valikul palus kohtunik samuti liikuda ja tegi oma otsuse selle järgi. Fira - tõu parim juunior!

Peale serdi ringi kutsuti parima emase valikule tagasi ka juuniorid. Kohtunik tänas serdi ringi 3. ja 4. koha koeri ning peale seda oli kindel, et Fira on parima emase valikul kohal. Kohtunik palus taas kõik liikuma ja valis üsna ruttu välja 4. ja 3. koha ja meie olime taas kahe viimase seas. See kord tulemuseks Parim emane II. Väga hästi, Fira pole veel 10. kuudki vana.

Jäime ootama ka lõppvõistlust, kuid kahjuks ei valitud meid sealt välja.

Peale best in showd pakisime asjad ja asusime koduteele, mis ei kulgenud üldsegi nii kenasti kui kohalejõudmine, nimelt juhtas andekas gps seade meid hoopis kummalist teed mööda koju.