Vana aasta on läinud ja uus juba kohal

2012 aasta jääb mulle väga kauaks ajaks meelde omade heade ja veadega.
Fira võitis väga mitme maa tšempioni tiitlid ja ühe võitja tiitli

ning näituse aasta lõpetuseks tuli ka veel esimene CACIB. Kindlasti edukas näituse aasta, millega olen väga rahul, sest kõik püüdma mindud tiitlid tulid meile.

Firaga alustasime 2012. aastal võistlemist agility's, kus meil läks mõni kord väga hästi ja siis teine kord võib-olla mitte nii hästi. Rahul olen kindlasti tunnelite karikasarja II kohaga, kui ka päris mitme jooksuga A1, kuid ma loodan, et see on alles algus ning harjutamine teeb meist ühel päeval hea tiimi mitte head harjutajad :D

2012. aasta algus oli mulle kindlasti väga raske, sest lahkus väga eriline koer.. Kendra

Aga nii nagu käib surm käsikäes sünniga tõi see aasta meie kennelisse juurde väga palju terveid ja tugevaid kutsikaid. Briannal sündis 9 tugevat kutsikat, Lottel 6 ja Endoral 5 kutsikat.

(Pilt Kadri Audova)

Meie kenneli koerad tegid ka see aasta näitustel tublisid tulemusi nii Baltikumis, Soomes kui Venemaal.  Ja kindlasti ei saa ma manimata jätta, et Berta tegi esimesed stardid agility võistlustel. 

Funi jaoks oli see üsna rahulik pensioniaasta :)

2012. aasta jääb lisaks eelnevalt nimetatud suurtele sündmustele meelde, kuna viimasest pesakonnast jäi üks kutsikas koju kasvama ja ilmselt tuleb järgmine aasta kutsika kasvatamise märgi all

Ma soovin kõigile oma sõpradele, tuttavatele, meie kenneli kasvandikele, trennikaaslastele ja teistele blogi lugejatele paremat aastat kui oli eelmine ja et ees ootaksid suured kordaminekud!

Kuuene!

Täna 6 aastat tagasi sündis 10 pisikest dobermanni kutsikat Eestis. Nendest 6 olid pruunid ja üks pisike šokolaadi värvi tüdruk saabus kaks kuud hiljem minu koju. Pisikese kratiga oli alguses palju tegemist, kuid sellest hoolimata olin temaga rahul, ta oli just selline pöörane nagu ma ootasin. Ja on praegugi :D

Uskumatu, et sellest on möödunud juba 6 aastata, palju õnne kõigile K-pesakonna koertele!

Palju, palju õnne Kennu, loodetavasti on meil veel eest palju asju, mida koos õppida ning mitmeid ilusaid aastaid!

Yacheero's Kendi Kendra

HD B/B, PHTVL/ PHPV - 0

EST, LT, LV & BALT CH

1 x RÜP I; 1x BIS II

KK2 BH PJK1 IPO1

Keskendume nüüd

02. veebruari agility trenni lühike kokkuvõte.
Kendra oli tubli ja mina olin täna nõrgem pool. Unustasin korra raja ja ei jõudnud paaris kohas piisavalt kiiresti liigutatud.
Mis oli hästi?
1. Tunnel
Jeii.. Kendra suutis hüpata tõke ja teha ilusti ringi ümber selle, hoolimata et tunneli suu vaatas talle otsa umbes paari meetri kaugusel. Olen väga rahul.

2. Sülepööre enne tõket
Sülepööre tuli ka täna kenasti välja enne tõket

3. Ma ei teagi, kuidas seda harjutust nimetatakse, aga üritan kirjeldada.
Tõke, mida harjutuses ei tohi hüpata jääb koerajuhi ja koera vahele nii, et üks on ühel ja teine teisel pool tõket. Joonis ka asja selgitamiseks:


Arvasin, et Kendra kindlasti hüppab selle tõkke aga otsustasin treeneri soovituse järel proovida seda lahendust ning olen kokkuvõtes väga rahul.





Mida tuleks prandada?
1. Sülepööre enne slaalomit
Seda tuleb lihtsalt harjutada, hetkel ei saanud Kendra üldse aru, mida ma tahan

2. Koerajuht
Peaksin suutma rohkem keskenduda ja kas juhtima koera teatud kohtades kaugemalt või sirutama oma jalgu. Tänases trennis oli nt tõke ja tunneli vahe väga pikk ja muidugi oli vaja võtta just vale tunneli ots ja ma ei jõudnud ning andsin poole maa peal alla :D Tegelikult oleksin saanud ilmselt keha keelega ta suunatud õigesse tunnelisse aga tahtsin ikka seda lähemalt teha.. endiselt ei jõua mulle aegajalt kohale, kui kiired jalad ja kõrge motivatsioon on Kennul.

3. Start oli ka täna jälle kehvem, taas pean minema tagasi ja kiitma koera püsimise eest.

Tänase trenni kokkuvõttes olen rahul, koer oli tubli ja üritas. Arvan, et minu juhtimine on kõvasti paremaks läinud, seda ütles ka treener treeningu lõpus:). Hea töö Stefi! Kindlasti on veel palju lihvida aga enam pole mägede taga esimene võistlus .. loodetavasti :D

Agility trenn 30.01

Much much better just selliste sõnadega tahan alustada tänast postitust...

Tänane trenn oli nagu öö ja päev eelmisega. Esmalt üritasin mina ilmselt rohkem ja ka Kendra. Koer oli kontaktne ja püüdlik. Kõrge töötahtega ja kiire nagu alati.

Mis oli tänases trennis halvasti ja vajab veel treenimist?
1. Slaalom
Ühel rajal oli väga keeruline slaalomisse minemise nurk ja see ei tulnud esimese korraga välja. Ilmselt seisin ka ise vale koha peal, kuid kellele ei meeldiks kui koer läheb igast nurgast slaalomisse õigesti. Samuti jättis koer korra slaalomis ühe pulga vahele.

Mis oli hästi täna?
1. Pöörded
Pöörded tulid täna välja, ei ühtki vales kohas pööret, et tõke oleks kukunud. Sülepöörded olid ka täna paremad kui eelmine trenn, kuigi harjutada tuleb veel, eks viimased kolma päeva sülepöörde harjutusi kodus on ikka vilja kandnud.

2. Tõked
Ainult 1 tõke kukus ja see ka imelikus kohas, see tähendab tavaliselt kukuvad meil tõkked ikka pööretel, kuid see kord esimene tõke tunnelist väljudes. Ilmselt oli koeral raske jälgida seda tõked ja võibolla läksin ka ise liiga ette ja Kendra tõstis kiiruse liiga kõrgele.
Järgmisel pildil on katkend ühelt rajalt, kus siis see õnnetu tõke kukkus:

Kuid arvestades, kui keerukaid nurki oli rajal, siis olen tõkete hüppamise täna rahul.


3. Kontaktpinnad
Tänases trennis harjutasime kiike ja poomi. 2on2off meetod töötab kendra puhul kenasti ja kõik kontaktpinnad olid korralikud.

4.Rõngas
Rõngas on tõke, millega on meil ikka aegajalt probleeme olnud, küll hüppab Kendra peaga vastu rõngast küll hüppab kõrvalt, kuid täna olid kõik hüpped väga ilusad.

Ehk olen tõesti liiga kriitiline oma koerag, nagu Stefi arvas, olen ju ainult pool aastat treeninud ja tegelikult jookseme keerukaid radasid ja peaksin koera sooritusega rahul olema.
Samuti on koera füüsiline vorm arvestades aasta tagusega umbes sada korda parem. Eelmise aasta veebruaris ajas Kendra isegi midi tõkkeid maha ja oli hüppel äärmiselt ebakindel, kuid praegu läheb koer hüpele ilusa ensekindlusega ning ka hüppetehnika on ilus.

Agility trenn Kendraga 26.01.11

Ei olnud hea.. ei olnud üldsegi hea.
Kui eelmine trenn tuli enamus ikka välja ja oli loootust, siis peale tänast trenni on tunne, et mina võin üksi mööda platsi joosta ja Kendra jookseb omaette. Hea, et laupäevaks eksamile kirja ei pannud.

Mis oli, siis tänase trennis halvasti?
1. Tunnel...
Tegin ühte ja sama harjutus kolm ei viis korda, kuid ei suutnud oma kehaga ja häälega kendrale näidata, et tuleb võtta tõke mitte tunnel. Lõpuks oli juba tunne, et tee mida tahad tema teeb tunnelit.
Jah, lõpuks suutsin kõva häälega sundida Kendrat umbes meeter enne tunnelit suunda muutma, kuid sellega ei olnud ma rahul :). Ta pidi seda ju kolm meetrit varem tegema ja jälgima, mida ma talle näitan. Ilmselt pean seda kuidagi teisiti tegema.

2. Tõked
Peaaegu igas harjutuses kukkus vähemalt üks tõke, küll pöörasin mina vara küll ei vaadanud Kendra, kuhu ta hüppab. Arengut on.

3. Sülepööre
Pean seda harjutama tehes pööret vasakule teeb Kendra lisa ringi :S

Mis oli tänases trennis hästi?
1. Start
Peaaegu tuleb välja, igaljuhul parem kui eelmine trenn. Jah, asi pole veel 100% kindel, kuid vähemalt koer püsib mingi aja stardi joonel.

Ilmselt olen liiga pessimistlik, kuid tänases trennis, midagi muud head ma ei näe. Pean seda ka harjutama :D
Samas olen koeraga tõsiselt agilityt harjutanud alles suvest nii, et trenni tehtud napp pool aastat.
Kokkuvõtvalt on asi paranenud väga palju, enamus tõkeid on püsti ja kiirus on väga kena.

II ja IX rühma näitus, Tallinnas

Kuna eelmised päevad olid väga vihmased valmistusime külmaks ja märjaks ilmaks, pool autot oli sooje riideid ja tekke täis. Tallinnasse sõit laabus ilusti, kui välja arvatud Kendra üllatavalt suur elevus, tavaliselt on ta sellise pikema sõidu ajal väga rahulik ja magab, kuid see kord oli terve tee üleval ja rääkis midagi. Tegelikult peale näitust arvan ma et ta tundis vist ette, kuidas meil läheb:)Esimesena läksid minu koertest ringi bokserid,

Briannah käitus üllatavalt hästi ning sai tulemuseks eriauhinna ja tõu parim kutsikas. Kirjeldus on samuti super, "very promising".

Funi kord oli järgmisena, emaste veteranide ringis oli tugev konkurents, 4 koera. Fun sai

hindeks suurepärane ja jäi 4. kohale. Selle järel aitasin näidata Otti (Ott Ojamaa) koera Cassu, kellega saavutasin suurepärase tulemuse tugevas isaste konkurentsis, SP/1 SR/1

SERT PI/1 VSP :). Lisaks aitasin ka Maril (Mari Nõmmemaa) näitada Ipanemat, tulemuseks

SP/1 SET/1 PE/1 TP.

Olen ise nende tulemuste üle väga uhke, loodetavasti ka omanikud.

Nüüd tuli oodata dobermannide ringi algust, närv oli veidi sees, kuna pole Kendraga peale kutsikaid näitustel eriti käinud.

Õnneks laabus kõik imehästi, tulemuseks SP/1 SR/1 PE/1

TP!!!!!! Jeiiiiiiii minu Kennu oli tõu parim dobermann.

Väike paus ja algab trall ümber best in show ringi.

Esimesena Briannah, kahjuks ei õnnestunud temaga kutsikate bis ringis kohale tulla.

Järgmisena veternaide BIS ring, näitan Mari koera Mimmit ja jeiiiii I koht.

Siis järglaste klass, kus näitan Ipanemat ja samuti I koht, nüüd kasvataja klass, kennel Golden Amulette, II koht SUPER.

Lõpuks on kord II rühma koerte seas. Jooksen Kendraga ringi, ise väga rahul, ei teagi miks selline tunne oli. Igaljuhul valib kohtunik meid 8 jätkaja sisse, siis palub kõigil ükshaaval liikuda ja järgmisena valib välja 4 koera, kes saavad kohtadele. Rõõm on suur, kui edasi valitakse ka dobermann. Nüüd olen juba rahulik, sest vähemalt 4. koht on käes, kuid üle ootuste läks meil seekord, Kendra I koht, teises rühmas. FANTSATILINE!!!!!!

IX rühma võitjaks tuleb suur puudel, tuleb huvitav konkurent, kas puudel või dobermann:) Sellles konkurentsis peame kahjuks lepime II kohaga, kuid BIS II kohaga olen väga rahul.

Kokkuvõteks suured tänud näituse korraldajatele, tubli töö!

See oli lihtsalt minu päev:)

Teine sünnipäev

See lugu juhtus eelmisel teisipäeval...

On päikseline õhtu, kell ei ole veel palju ning õues on soe ja valge, suvele omaselt. Otsustan, et lähen koertega jalutama ja kutsun õegi kaasa. Ta nõustub. Laon kolm koera autosse. Kendra, Funi ja Charlotte, kes meie juures hetkel suvitab. Kaugele ei viitsi sõita ja otsustame, et läheme Eesti Maaülikooli taha asuvale jooksurajale.
Kümne minuti auto sõidu järel oleme kohal. Panen koerad rihma otsa ja hakkame vaikselt liikuma, kuna ühtegi hingelist ei paista, siis otsustan Kendra ja Charlotte hetkeks lahti lasta, et nad saaksid paar kiiremat ringi teha. Äkki märkan eemal paarikest kuldse retriiveriga, kohe kutsun oma koeri. Charlotte tuleb juba, hõikan veel mitu korda, kuid Kendrat pole. Ta tuleb alati esimesena. Ütlen õele, et liigume eemale, siis ta tuleb kohe. Birgit arvab, et hoidku ma Funi, ta läheb vaatab kuhu koer jäi. Nii teemegi. Ta jõuab kõndida veidi kui kaob rohu sisse ja hõikab mu nime. Ma ehmatan, mõtlen kohe kõige halvemat... Jooksen tema juurde ja näen lahtist kaevu, mille serval põlvitab Birgit. Kendra kukkus kaevu... õnneks oli ta pea ja esikäpad vee peal, ta üritas ennast ise üleval hoida. Panen Funi ja Charlotte lamama. Tirin kiiresti Birgiti palve peale Charlotte kaelast laia nahast rihma. Ta surub selle Kendrale üle pea kaela. Põlvitame koos kaevu äärel ja üritame koera välja tõmmata. Ja nüüd korraga... nii kui Kendra käpad jõuavad maapinnale tõmbab ta ennast juba ise. Koer on üleni märg ja haiseb, kuid täiesti terve. See oli ime, et kõik õnnelikult lõppes. Kaevus oleks võinud olla nii sügav vesi, et koer poleks ulatunud vee pinnale, ta oleks võinud murda kondid kaevu kukkumisega, kuid ta oli täiesti terve...

Otsustame naasta auto juurde. Anname koertele juua ja lubame Kendral veidi palliga mängida, kokkuvõtteks läks kõik hästi.