05.01.2013 toimus aasta esimene võistlus meie kodu maneežis, kus rajad oli välja mõelnud ning hindas kohtunik Peteris Akimovs Lätist.
Tuju oli meil Firaga enne võistlus segane, sest oli olnud periood, kus trenne ei toimunud ning viimases trennis enne võistlusi otsustas Fira demostreerida, kuidas ta suudab unustada selle ajaga.
Esimene rada tundus mulle täiesti joostav koos ühe keerulise kohaga, poomilt maha pööramine. Tuleb tunnistada, et pöörded pole veel täiesti selged ning ma otsustasin, et parem ei proovi ja üritan koera püüda lihtsalt peale poomi. Huvitavalt oskas Fira seekord väga ilusti poomilt suure hooga otse joosta. Nüüd muidugi kahetsen, et ma isegi ei proovinud pööramist, sest kontakt polnud nagu nii ilus. Kui vaadata ülejäänud seda rada, siis minu meelest oli see hea, koer töötas, ei valinud suvalisi asju (loe ilmselt ei vehkinud ma suvalises suunas). A takistus, mis tegi suuri probleeme viimases trennis, oli sooritatud piiripealselt. Slaalomisse sisenemine tuli välja, kuigi see oli peale tunnelit, peale mida on Firal väga raske slaalomisse siseneda, kas kiiruse või millegi muu tõttu. Ma ei tea... Samuti võrreldes eelmise aasta novembri võistlusega on stardis püsimine parem, muutsin ka oma stardi käitumist, enam ei tule ma koer süles, vaid rihma otsas.
Teisel rajal kukkus tõke kui tegin selle järel valsi. See viga kordub juba päris mitmendat võistlust järjest, samas ei ole alati võimaliks õppida rada nii, et ei tee mitte ühtegi käe vahetust peal hüppetakistust. Selle treenimisele tuleb rohkem rõhku panna, nii sellele, et mina suudaksin paremini sooritada käe vahetuse peale hüpet kui ka sellele, et Fira oleks hüpetel kindlam. Sellel rajal ei suutnud me teha slaalomit vigadeta. See teeb mind veidi õnnetuks, sest ka see viga kordub juba väga mitmes võistlus järjest, kuid samas mida loota kui ka trennis ei tule slaalomisse sisenemine keeruliste nurkade all välja, siis on ilmselge naiivsus unistada sellest võistlustel. Ning teise raja kõige suuremad ämbrid olid kohutav poomi lõpp, mille peale ma ilmselgelt reageerisin ja nüüd siis suutis Fira keerata poomilt paremale ja võtta lõpuks ka vale tunneli otsa.
Kolmandal rajal saime rõnga juures tõrke, sest ikkagi polnud see hea lahendus, mida kasutasin või oleksin pidanud veel kiiremini eest jõudma, sest kui koer tuli välja kotist, siis ta ei saanud kätte õiget suunda, kuhu liikuda. Kordus ka eelmisel rajal esinenud viga slaalomisse sisenemisel, seekord kaks korda järjest ja kolmas rada läks sellega teistele kahele metsa järele. Slaalomisse sisenemine tegi mind selle rajal lausa vihaseks, kuid mida seal vihastada kui seda ei treeni :D
Tuleb öelda, et see võistlus oli tegelikult eelmise novembri võistlusest jällegi tibu sammu võrra parem, ei olnud DSQ, et koer võtab suvalisi takistusi või et koer ei püsi stardis ning tegelikult suutis Fira keskenduda väga hästi, ei klähvinud suvalises suunas.
Eesmärk on saada järgmiseks võistluseks uuesti kontaktid tööle sh pöörded ja slaalom korda, see tähendab et vähemalt trennis pole nendega probleeme :D
Tuju oli meil Firaga enne võistlus segane, sest oli olnud periood, kus trenne ei toimunud ning viimases trennis enne võistlusi otsustas Fira demostreerida, kuidas ta suudab unustada selle ajaga.
Esimene rada tundus mulle täiesti joostav koos ühe keerulise kohaga, poomilt maha pööramine. Tuleb tunnistada, et pöörded pole veel täiesti selged ning ma otsustasin, et parem ei proovi ja üritan koera püüda lihtsalt peale poomi. Huvitavalt oskas Fira seekord väga ilusti poomilt suure hooga otse joosta. Nüüd muidugi kahetsen, et ma isegi ei proovinud pööramist, sest kontakt polnud nagu nii ilus. Kui vaadata ülejäänud seda rada, siis minu meelest oli see hea, koer töötas, ei valinud suvalisi asju (loe ilmselt ei vehkinud ma suvalises suunas). A takistus, mis tegi suuri probleeme viimases trennis, oli sooritatud piiripealselt. Slaalomisse sisenemine tuli välja, kuigi see oli peale tunnelit, peale mida on Firal väga raske slaalomisse siseneda, kas kiiruse või millegi muu tõttu. Ma ei tea... Samuti võrreldes eelmise aasta novembri võistlusega on stardis püsimine parem, muutsin ka oma stardi käitumist, enam ei tule ma koer süles, vaid rihma otsas.
Teisel rajal kukkus tõke kui tegin selle järel valsi. See viga kordub juba päris mitmendat võistlust järjest, samas ei ole alati võimaliks õppida rada nii, et ei tee mitte ühtegi käe vahetust peal hüppetakistust. Selle treenimisele tuleb rohkem rõhku panna, nii sellele, et mina suudaksin paremini sooritada käe vahetuse peale hüpet kui ka sellele, et Fira oleks hüpetel kindlam. Sellel rajal ei suutnud me teha slaalomit vigadeta. See teeb mind veidi õnnetuks, sest ka see viga kordub juba väga mitmes võistlus järjest, kuid samas mida loota kui ka trennis ei tule slaalomisse sisenemine keeruliste nurkade all välja, siis on ilmselge naiivsus unistada sellest võistlustel. Ning teise raja kõige suuremad ämbrid olid kohutav poomi lõpp, mille peale ma ilmselgelt reageerisin ja nüüd siis suutis Fira keerata poomilt paremale ja võtta lõpuks ka vale tunneli otsa.
Kolmandal rajal saime rõnga juures tõrke, sest ikkagi polnud see hea lahendus, mida kasutasin või oleksin pidanud veel kiiremini eest jõudma, sest kui koer tuli välja kotist, siis ta ei saanud kätte õiget suunda, kuhu liikuda. Kordus ka eelmisel rajal esinenud viga slaalomisse sisenemisel, seekord kaks korda järjest ja kolmas rada läks sellega teistele kahele metsa järele. Slaalomisse sisenemine tegi mind selle rajal lausa vihaseks, kuid mida seal vihastada kui seda ei treeni :D
Tuleb öelda, et see võistlus oli tegelikult eelmise novembri võistlusest jällegi tibu sammu võrra parem, ei olnud DSQ, et koer võtab suvalisi takistusi või et koer ei püsi stardis ning tegelikult suutis Fira keskenduda väga hästi, ei klähvinud suvalises suunas.
Eesmärk on saada järgmiseks võistluseks uuesti kontaktid tööle sh pöörded ja slaalom korda, see tähendab et vähemalt trennis pole nendega probleeme :D
No comments:
Post a Comment