Kutsikas on broneeritud!
Rohkem infot: kennel.ability@gmail.com
http://web.zone.ee/kennelability
tel: 56 226 332
Agility
Eile oli jälle trenn ja Kendra uus saavutus on pugeda läbi tõketiiva kui koerajuht hop ei ütle:D. Arvasin, et sealt Kendra ei mahugi läbi, aga tema täitis käsku kui ikka näidatakse tõketiiba ja hop ei öelda, siis tuleb läbi pugeda.
Charlotte kutsikad
15.09.2010 nägi ilmavalgust 7 imearmast bokseri kutsikat:
2 tiiger emast
1 kollane emane
1 tiiger isane
3 kollast isast
ja mitte ühtegi valget kutsikat :)
Pilte vanematest näeb kodulehel
Uusi pilte kutsikates saab vaadata siin:
II ja IX rühma näitus, Tallinnas
Kuna eelmised päevad olid väga vihmased valmistusime külmaks ja märjaks ilmaks, pool autot oli sooje riideid ja tekke täis. Tallinnasse sõit laabus ilusti, kui välja arvatud Kendra üllatavalt suur elevus, tavaliselt on ta sellise pikema sõidu ajal väga rahulik ja magab, kuid see kord oli terve tee üleval ja rääkis midagi. Tegelikult peale näitust arvan ma et ta tundis vist ette, kuidas meil läheb:)Esimesena läksid minu koertest ringi bokserid,
IX rühma võitjaks tuleb suur puudel, tuleb huvitav konkurent, kas puudel või dobermann:) Sellles konkurentsis peame kahjuks lepime II kohaga, kuid BIS II kohaga olen väga rahul.
Kokkuvõteks suured tänud näituse korraldajatele, tubli töö!
Briannah käitus üllatavalt hästi ning sai tulemuseks eriauhinna ja tõu parim kutsikas. Kirjeldus on samuti super, "very promising".
Funi kord oli järgmisena, emaste veteranide ringis oli tugev konkurents, 4 koera. Fun sai
hindeks suurepärane ja jäi 4. kohale. Selle järel aitasin näidata Otti (Ott Ojamaa) koera Cassu, kellega saavutasin suurepärase tulemuse tugevas isaste konkurentsis, SP/1 SR/1
SERT PI/1 VSP :). Lisaks aitasin ka Maril (Mari Nõmmemaa) näitada Ipanemat, tulemuseks
SP/1 SET/1 PE/1 TP.
Olen ise nende tulemuste üle väga uhke, loodetavasti ka omanikud.
Nüüd tuli oodata dobermannide ringi algust, närv oli veidi sees, kuna pole Kendraga peale kutsikaid näitustel eriti käinud.
Õnneks laabus kõik imehästi, tulemuseks SP/1 SR/1 PE/1
TP!!!!!! Jeiiiiiiii minu Kennu oli tõu parim dobermann.
Väike paus ja algab trall ümber best in show ringi.
Esimesena Briannah, kahjuks ei õnnestunud temaga kutsikate bis ringis kohale tulla.
Järgmisena veternaide BIS ring, näitan Mari koera Mimmit ja jeiiiii I koht.
Siis järglaste klass, kus näitan Ipanemat ja samuti I koht, nüüd kasvataja klass, kennel Golden Amulette, II koht SUPER.
Lõpuks on kord II rühma koerte seas. Jooksen Kendraga ringi, ise väga rahul, ei teagi miks selline tunne oli. Igaljuhul valib kohtunik meid 8 jätkaja sisse, siis palub kõigil ükshaaval liikuda ja järgmisena valib välja 4 koera, kes saavad kohtadele. Rõõm on suur, kui edasi valitakse ka dobermann. Nüüd olen juba rahulik, sest vähemalt 4. koht on käes, kuid üle ootuste läks meil seekord, Kendra I koht, teises rühmas. FANTSATILINE!!!!!!
IX rühma võitjaks tuleb suur puudel, tuleb huvitav konkurent, kas puudel või dobermann:) Sellles konkurentsis peame kahjuks lepime II kohaga, kuid BIS II kohaga olen väga rahul.
Kokkuvõteks suured tänud näituse korraldajatele, tubli töö!See oli lihtsalt minu päev:)
Baltic boxer 2010
Pühapäeva hommikul pakin viimased asjad ja jään Margitit ootama, kellega koos suundume Riiga Balti bokseri näitusele. Kolm tundi sõitu möödub lobisedes kiiresti. Jõuame rääkida koertest ja autodest ning paljust muust.
Lõunaks jõuame Riiga, näituse platsile, mis esmalt jätab väga hea mulje, kuid veidi hiljem ilmuvad ka miinused. Ilmgi on esimesed tund aega laitmatu, ja just kui tellitud, kui mitte vinguda, et liiga palav, kuid siis saabub meeletu vihmahoog koos äikese ja tormiga. Inimesed varjuvad telkidesse ja autodesse, peale pausi jätkatakse hindamist.
Kataloogis on kirjas üle 50 bokseri ja olen rahul, et endal koera kaasas pole ja saan rahulikult showd jälgida ja pildistada.
Tegelikult asi muidugi nii lihtsasti ei lähe :D ja õnneks on mul võimalus ka näidata paari koera. Ning minu rõõmuks tulen mõlemaga ringist välja sert näppude vahel, super :)
Tase on lätlastel endiselt hea ja vastupidiselt Eestile on ringi ääres palju inimesi ja koeri, keda ei tea ega tunne, värske veri.
Näitusest pilte leiab siit:
Kes oma koera ära tunneb on tere tulnud nime ja tema tulemuse pildi alla kirjutama!
Mina ja Jenny, kes on nüüd Läti juunior CH.
Tänud Mashale pildi eest.
Kodused agility harjutused
Viimasel ajal olen aina tihedamini sattunud Tartu agility inimestega kokku, eriti treeneri Stefiga. Kendraga olen käinud kahes agility trennis ja enne seda rohkelt hüppetehnikat lihvimas. Koer ise naudib seda sajaga ja see paneb mind mõtlema, miks mitte lasta tal seda siis nautida. Kuna peaaegu kuu aega treeninguid ei toimu, tegime kodus ise trenni.
Harjutasime ringi käsklust ja väikseid nurki, suurele koerale omaselt on Kendral esialgu keeruline pöörata kiiresti ja väikeste nurkadega. Aga loodetavasti teeb harjutamine meid meistriks mitte heaks harjutajaks :D
Esmalt soojenduse harjutused:
Soojendus kahe koeraga korraga
Mõned hüpped
Harjutused kontaktpinnal
Fun tahab ka hüpata (9aastane)
Harjutasime ringi käsklust ja väikseid nurki, suurele koerale omaselt on Kendral esialgu keeruline pöörata kiiresti ja väikeste nurkadega. Aga loodetavasti teeb harjutamine meid meistriks mitte heaks harjutajaks :D
Esmalt soojenduse harjutused:
Soojendus kahe koeraga korraga
Mõned hüpped
Harjutused kontaktpinnal
Fun tahab ka hüpata (9aastane)
Teine sünnipäev
See lugu juhtus eelmisel teisipäeval...
On päikseline õhtu, kell ei ole veel palju ning õues on soe ja valge, suvele omaselt. Otsustan, et lähen koertega jalutama ja kutsun õegi kaasa. Ta nõustub. Laon kolm koera autosse. Kendra, Funi ja Charlotte, kes meie juures hetkel suvitab. Kaugele ei viitsi sõita ja otsustame, et läheme Eesti Maaülikooli taha asuvale jooksurajale.
Kümne minuti auto sõidu järel oleme kohal. Panen koerad rihma otsa ja hakkame vaikselt liikuma, kuna ühtegi hingelist ei paista, siis otsustan Kendra ja Charlotte hetkeks lahti lasta, et nad saaksid paar kiiremat ringi teha. Äkki märkan eemal paarikest kuldse retriiveriga, kohe kutsun oma koeri. Charlotte tuleb juba, hõikan veel mitu korda, kuid Kendrat pole. Ta tuleb alati esimesena. Ütlen õele, et liigume eemale, siis ta tuleb kohe. Birgit arvab, et hoidku ma Funi, ta läheb vaatab kuhu koer jäi. Nii teemegi. Ta jõuab kõndida veidi kui kaob rohu sisse ja hõikab mu nime. Ma ehmatan, mõtlen kohe kõige halvemat... Jooksen tema juurde ja näen lahtist kaevu, mille serval põlvitab Birgit. Kendra kukkus kaevu... õnneks oli ta pea ja esikäpad vee peal, ta üritas ennast ise üleval hoida. Panen Funi ja Charlotte lamama. Tirin kiiresti Birgiti palve peale Charlotte kaelast laia nahast rihma. Ta surub selle Kendrale üle pea kaela. Põlvitame koos kaevu äärel ja üritame koera välja tõmmata. Ja nüüd korraga... nii kui Kendra käpad jõuavad maapinnale tõmbab ta ennast juba ise. Koer on üleni märg ja haiseb, kuid täiesti terve. See oli ime, et kõik õnnelikult lõppes. Kaevus oleks võinud olla nii sügav vesi, et koer poleks ulatunud vee pinnale, ta oleks võinud murda kondid kaevu kukkumisega, kuid ta oli täiesti terve...
Otsustame naasta auto juurde. Anname koertele juua ja lubame Kendral veidi palliga mängida, kokkuvõtteks läks kõik hästi.
Kümne minuti auto sõidu järel oleme kohal. Panen koerad rihma otsa ja hakkame vaikselt liikuma, kuna ühtegi hingelist ei paista, siis otsustan Kendra ja Charlotte hetkeks lahti lasta, et nad saaksid paar kiiremat ringi teha. Äkki märkan eemal paarikest kuldse retriiveriga, kohe kutsun oma koeri. Charlotte tuleb juba, hõikan veel mitu korda, kuid Kendrat pole. Ta tuleb alati esimesena. Ütlen õele, et liigume eemale, siis ta tuleb kohe. Birgit arvab, et hoidku ma Funi, ta läheb vaatab kuhu koer jäi. Nii teemegi. Ta jõuab kõndida veidi kui kaob rohu sisse ja hõikab mu nime. Ma ehmatan, mõtlen kohe kõige halvemat... Jooksen tema juurde ja näen lahtist kaevu, mille serval põlvitab Birgit. Kendra kukkus kaevu... õnneks oli ta pea ja esikäpad vee peal, ta üritas ennast ise üleval hoida. Panen Funi ja Charlotte lamama. Tirin kiiresti Birgiti palve peale Charlotte kaelast laia nahast rihma. Ta surub selle Kendrale üle pea kaela. Põlvitame koos kaevu äärel ja üritame koera välja tõmmata. Ja nüüd korraga... nii kui Kendra käpad jõuavad maapinnale tõmbab ta ennast juba ise. Koer on üleni märg ja haiseb, kuid täiesti terve. See oli ime, et kõik õnnelikult lõppes. Kaevus oleks võinud olla nii sügav vesi, et koer poleks ulatunud vee pinnale, ta oleks võinud murda kondid kaevu kukkumisega, kuid ta oli täiesti terve...
Otsustame naasta auto juurde. Anname koertele juua ja lubame Kendral veidi palliga mängida, kokkuvõtteks läks kõik hästi.
Subscribe to:
Posts (Atom)