23.03.2013 toimus Narvas rahvuslik koertenäitus, kus boksereid hindas Austria kohtunik Monika Blaha.
Hermi oli tõu parim beebi koos suurepärase kirjeldusega
Gretsu oli 4-st juuniorklassi emasest teine.Kirjeldus oli suurepärane.
Hermiga osalesime beebide best in showl, mida samuti hindas Monika Blaha.
Hermi esines väga hästi hoolimata oma noorest east ning meid paigutati II kohale
Ei saa mainimata jätta, et Hermi tulemus teeb mu väga õnnelikuks, ikkagi enda aretatud koer ja kohtuniku arvamus oli väga kõrge temast :)
Vahelduseks, siis mõni õnnestunud jooks ka, Säde IV karikasarja etapil jooksime kaks puhast rada, esimene kiirusega 5,13 m/s ja teine 4,76 m/s ning selle tulemusega võitsime etapi.
05.01.2013 toimus aasta esimene võistlus meie kodu maneežis, kus rajad oli välja mõelnud ning hindas kohtunik Peteris Akimovs Lätist.
Tuju oli meil Firaga enne võistlus segane, sest oli olnud periood, kus trenne ei toimunud ning viimases trennis enne võistlusi otsustas Fira demostreerida, kuidas ta suudab unustada selle ajaga.
Esimene rada tundus mulle täiesti joostav koos ühe keerulise kohaga, poomilt maha pööramine. Tuleb tunnistada, et pöörded pole veel täiesti selged ning ma otsustasin, et parem ei proovi ja üritan koera püüda lihtsalt peale poomi. Huvitavalt oskas Fira seekord väga ilusti poomilt suure hooga otse joosta. Nüüd muidugi kahetsen, et ma isegi ei proovinud pööramist, sest kontakt polnud nagu nii ilus. Kui vaadata ülejäänud seda rada, siis minu meelest oli see hea, koer töötas, ei valinud suvalisi asju (loe ilmselt ei vehkinud ma suvalises suunas). A takistus, mis tegi suuri probleeme viimases trennis, oli sooritatud piiripealselt. Slaalomisse sisenemine tuli välja, kuigi see oli peale tunnelit, peale mida on Firal väga raske slaalomisse siseneda, kas kiiruse või millegi muu tõttu. Ma ei tea... Samuti võrreldes eelmise aasta novembri võistlusega on stardis püsimine parem, muutsin ka oma stardi käitumist, enam ei tule ma koer süles, vaid rihma otsas.
Teisel rajal kukkus tõke kui tegin selle järel valsi. See viga kordub juba päris mitmendat võistlust järjest, samas ei ole alati võimaliks õppida rada nii, et ei tee mitte ühtegi käe vahetust peal hüppetakistust. Selle treenimisele tuleb rohkem rõhku panna, nii sellele, et mina suudaksin paremini sooritada käe vahetuse peale hüpet kui ka sellele, et Fira oleks hüpetel kindlam. Sellel rajal ei suutnud me teha slaalomit vigadeta. See teeb mind veidi õnnetuks, sest ka see viga kordub juba väga mitmes võistlus järjest, kuid samas mida loota kui ka trennis ei tule slaalomisse sisenemine keeruliste nurkade all välja, siis on ilmselge naiivsus unistada sellest võistlustel. Ning teise raja kõige suuremad ämbrid olid kohutav poomi lõpp, mille peale ma ilmselgelt reageerisin ja nüüd siis suutis Fira keerata poomilt paremale ja võtta lõpuks ka vale tunneli otsa.
Kolmandal rajal saime rõnga juures tõrke, sest ikkagi polnud see hea lahendus, mida kasutasin või oleksin pidanud veel kiiremini eest jõudma, sest kui koer tuli välja kotist, siis ta ei saanud kätte õiget suunda, kuhu liikuda. Kordus ka eelmisel rajal esinenud viga slaalomisse sisenemisel, seekord kaks korda järjest ja kolmas rada läks sellega teistele kahele metsa järele. Slaalomisse sisenemine tegi mind selle rajal lausa vihaseks, kuid mida seal vihastada kui seda ei treeni :D
Tuleb öelda, et see võistlus oli tegelikult eelmise novembri võistlusest jällegi tibu sammu võrra parem, ei olnud DSQ, et koer võtab suvalisi takistusi või et koer ei püsi stardis ning tegelikult suutis Fira keskenduda väga hästi, ei klähvinud suvalises suunas.
Eesmärk on saada järgmiseks võistluseks uuesti kontaktid tööle sh pöörded ja slaalom korda, see tähendab et vähemalt trennis pole nendega probleeme :D
2012 aasta jääb mulle väga kauaks ajaks meelde omade heade ja veadega.
Fira võitis väga mitme maa tšempioni tiitlid ja ühe võitja tiitli
ning näituse aasta lõpetuseks tuli ka veel esimene CACIB. Kindlasti edukas näituse aasta, millega olen väga rahul, sest kõik püüdma mindud tiitlid tulid meile.
Firaga alustasime 2012. aastal võistlemist agility's, kus meil läks mõni kord väga hästi ja siis teine kord võib-olla mitte nii hästi. Rahul olen kindlasti tunnelite karikasarja II kohaga, kui ka päris mitme jooksuga A1, kuid ma loodan, et see on alles algus ning harjutamine teeb meist ühel päeval hea tiimi mitte head harjutajad :D
2012. aasta algus oli mulle kindlasti väga raske, sest lahkus väga eriline koer.. Kendra
Aga nii nagu käib surm käsikäes sünniga tõi see aasta meie kennelisse juurde väga palju terveid ja tugevaid kutsikaid. Briannal sündis 9 tugevat kutsikat, Lottel 6 ja Endoral 5 kutsikat.
(Pilt Kadri Audova)
Meie kenneli koerad tegid ka see aasta näitustel tublisid tulemusi nii Baltikumis, Soomes kui Venemaal. Ja kindlasti ei saa ma manimata jätta, et Berta tegi esimesed stardid agility võistlustel.
Funi jaoks oli see üsna rahulik pensioniaasta :)
2012. aasta jääb lisaks eelnevalt nimetatud suurtele sündmustele meelde, kuna viimasest pesakonnast jäi üks kutsikas koju kasvama ja ilmselt tuleb järgmine aasta kutsika kasvatamise märgi all
Ma soovin kõigile oma sõpradele, tuttavatele, meie kenneli kasvandikele, trennikaaslastele ja teistele blogi lugejatele paremat aastat kui oli eelmine ja et ees ootaksid suured kordaminekud!
Seekordne võistlus oli meie jaoks täielik põrumine, ei oska öelda, kas põhjuseks oli viimase poole teise nädala jooksul tehtud ainult üks trenn või lihtsalt meie kodune liiva plats. Ilmselt suudan ma veel palju häid põhjuseid välja mõelda, kuid tulemusi ei tulnud ja vead olid seekord kohe radade alguses.
DSQ tuli esimesel rajal valides A asemel tunnel, kuigi ma ütlesin A ja justkui vehin käega ikka A suunas, siis otsutab Fira kiirelt teha ühe tunneli ja eks peale seda saab ju A ka teha. Lisaks oli probleeme slaalomi lõpus ja pole ka poomi sooritus see, mis ta olema peaks.
DSQ - teiselt rajal on probleeme üllatuslikult stardis püsimisega ning kuna ma rada õppides ei osanud aimatagi, et Fira ei kavatse seekord oodata, siis õnnestub juba enne kiike teha ülearune tõke. Lisaks ei sisene Fira sellel korral korrektselt slaalomisse, kuid ei eksi seekord lõpus. Poomi sooritus on seekord ideaalne, kuna kohtunikule tehti märkus poomi lõpude hindamise pärast, siis läks ta spetsiaalselt Fira poomi lõppu vaatama, kuigi me saime DSQ ning näitab selle soorituse kohta OK, mille üle on muidugi väga hea meel.
Hüpperaja teeme kuidagi moodi ära, kuid ka selle raja alguses on minu jaoks täiesti kummalised vead nagu ka eelmistel, mida ma ei oska oodata ega hästi ka põhjendada.
Kui nüüd vaadata neid radu, siis areng on kindlasti ikka üles poole, kiirus on hea ja ka minu juhtimine läheb koguaeg paremaks, kuid õnnetuks teevad ikkagi sellised vead :(
Laupäeva varahommikul startisime Tartust Tallinna suunas, et osaleda Saarlaste Agilityklubi korraldataval agility võistlustel. Kohtunikuks oli kutsutud Angela Unger Saksamaalt.
Kahjuks videosid minu jooksudest ei ole, sest unustasin mälukaardi koju.
Esimese raja tulemus DSQ, mille saime juba neljandal takistusel, saatsin koera tunnelisse ning hakkasin ise liiga ruttu järgmise tõkke juurde jooksma ning koer pööras enne tunneli auku ümber.
Poomi ja A sooritused oli kenasti joostud, mis tegi enam rõõmu. Slaalomisse sisse minek oli raske nurga alt ja seal koperdasime veidi.
Teine agility rada tulemusega -5 ja II koht.
Rada tuli täitsa kenasti välja kui see üks tõke poleks ainult kukkunud.
Kontaktide sooritused ka see kord täiesti korrektsed ning ka slaalomi nurgaga, mis polnud ka sellel rajal just väga lihtne, saime esimese korraga hakkama.
Kolmas rada -10 ja III koht.
Kukkus tõke pärast, mida sooritasin valsi ja lõpu sirgele ma enam ei jõudnud ning koer tuli eelviimasest takistusest mööda.
