Eksam Lool
Esimene A1 hüpperada oli täitsa ilus, kukkus küll üks pulk ja oli üks tõrge.
Samas ei oska ma pulga kukkumist eriti põhjendada, tundub, et Fira hüppas kogemata valele poole ning seda märgates pööras ennast tõkkel ja sellega tõke kukkus. Ma oleksin pidanud kasutama pöörde käsku, mida ma ei teinud, siis oleks ehk koer õigesti pööranud.
Tõrke osas - valisin vale lahenduse, tuleb tunnistada, et kui pulk oli kukkunud olin ma juba häiritud ja ilmselt oleksin suutnud ikka kiiremini liikuda, kuid kas see oleks täpselt välja tulnud kahtlen, ilmselt oleks pidanud valima sülepöörde üks tõke hiljem.
Positiivne oli, et saime seekord kenasti slaalomile pihta ning Fira kiirus oli koos tõrkega 4,74 m/s
Teine rada oli agility rada, kus juba kolmandal takistusel tuli tõrge, no ei näinud seda väikest A takistust. Ma võin küll nüüd jaurata, et smart takistused ja esimest korda ikka nendel jne, kuid tegelikult ma ei taha seda uskuda :D Teise vea saime, kuna kukkus ka nüüd üks pulk (videolt ei paista hästi aga takistus enne sirget tunnelit). Selle pulga kukkumine tekitab minust eriti segadust, sest varasemalt on olnud jama kui teen peale takistust mingi käe vahetuse ja segan koera, kuid nüüd on peale takistust tunnel. Tekib kahtlus, et Firal on raskusi takistuste sooritamisel, kuna pinnas on erinev, sest järgmistel openi radadel ei kuku mitte üks pulk, kus nurgad on tegelikult just raskemad, kas koer võis harjuda kahe rajaga selle pinnasega?
Kolmas viga tuleb slaalomist, kahjuks sellel korral siseneb koer valest vahest.
Kõige nõmedam viga, mis sellelt rajalt tuleb on peale sirget tunnelit, no ei kavatse see koer otse edasi minna, vaid kiikab, kuhu ma jään. Kui nüüd keegi arvab, et miks ometi me seda ei treeni, siis me treenime, oleme ikka korduvalt treeninud sirgest tunnelist otse edasi jooksmist aga, millegi pärast ei taha see välja tulla.
Kõige positiivsem on aga poomi sooritus, nagu enne mainis oli Fira nendel kontaktidel esimest korda ja teeb täiesti korrektse poomi soorituse ja seda ka kiiresti. See ilus kordaminek korvab ülejäänud vead sellel rajal.
Samas ei oska ma pulga kukkumist eriti põhjendada, tundub, et Fira hüppas kogemata valele poole ning seda märgates pööras ennast tõkkel ja sellega tõke kukkus. Ma oleksin pidanud kasutama pöörde käsku, mida ma ei teinud, siis oleks ehk koer õigesti pööranud.
Tõrke osas - valisin vale lahenduse, tuleb tunnistada, et kui pulk oli kukkunud olin ma juba häiritud ja ilmselt oleksin suutnud ikka kiiremini liikuda, kuid kas see oleks täpselt välja tulnud kahtlen, ilmselt oleks pidanud valima sülepöörde üks tõke hiljem.
Positiivne oli, et saime seekord kenasti slaalomile pihta ning Fira kiirus oli koos tõrkega 4,74 m/s
Kolmas viga tuleb slaalomist, kahjuks sellel korral siseneb koer valest vahest.
Kõige nõmedam viga, mis sellelt rajalt tuleb on peale sirget tunnelit, no ei kavatse see koer otse edasi minna, vaid kiikab, kuhu ma jään. Kui nüüd keegi arvab, et miks ometi me seda ei treeni, siis me treenime, oleme ikka korduvalt treeninud sirgest tunnelist otse edasi jooksmist aga, millegi pärast ei taha see välja tulla.
Kõige positiivsem on aga poomi sooritus, nagu enne mainis oli Fira nendel kontaktidel esimest korda ja teeb täiesti korrektse poomi soorituse ja seda ka kiiresti. See ilus kordaminek korvab ülejäänud vead sellel rajal.
Openi radadest ma pikemalt ei kirjuta, kuna nendel korduvad juba samad vead. Esimesel rajal ei õnnestu jälle sirgest tunnelits edasi minek ja saame tõrke enne poomi ning see ajab meeleolu ära ning selle järel ei tule nüüd poom välja, peale mida ei suvatse ma koera enam viimasele tõkkele juhtida ning tuleb päeva esimene DSQ :D Slaalom on seekord korrektne ning ka ei kuku mitte üks tõke.
Teise raja lõpetame -10, kus saame slaalomi vea ja jälle kord ei õnnestu sirgest tunnelist edasi saatmine. Samas jäävad ka keerukamal hüpperajal kõik tõkked üles.
Päevaga olen rahul, A1 mõlemal rajal saime tulemused kirja, muidugi ei olnud need päris tulemused, mida lootsime saada, kuid pärast 7 viimast DSQ on märgata edasi minemist :)
Järgmiseks võistluseks tuleb treenida:
- Slaalom
- Edasi käsk tunnelist väljudes
Narva näitus
23.03.2013 toimus Narvas rahvuslik koertenäitus, kus boksereid hindas Austria kohtunik Monika Blaha.
Hermi oli tõu parim beebi koos suurepärase kirjeldusega
Hermi oli tõu parim beebi koos suurepärase kirjeldusega
Gretsu oli 4-st juuniorklassi emasest teine.Kirjeldus oli suurepärane.
Hermiga osalesime beebide best in showl, mida samuti hindas Monika Blaha.
Hermi esines väga hästi hoolimata oma noorest east ning meid paigutati II kohale
Ei saa mainimata jätta, et Hermi tulemus teeb mu väga õnnelikuks, ikkagi enda aretatud koer ja kohtuniku arvamus oli väga kõrge temast :)
Paar õnnestunud rada
Vahelduseks, siis mõni õnnestunud jooks ka, Säde IV karikasarja etapil jooksime kaks puhast rada, esimene kiirusega 5,13 m/s ja teine 4,76 m/s ning selle tulemusega võitsime etapi.
Suured tänud videode eest Jaanikale!
2 DSQ
Tõkked jäid seekord kõik üles, kuid slaalom oli veel hullem kui eelmine kord. Küll varsti läheb paremini :)
3 korda metsa
05.01.2013 toimus aasta esimene võistlus meie kodu maneežis, kus rajad oli välja mõelnud ning hindas kohtunik Peteris Akimovs Lätist.
Tuju oli meil Firaga enne võistlus segane, sest oli olnud periood, kus trenne ei toimunud ning viimases trennis enne võistlusi otsustas Fira demostreerida, kuidas ta suudab unustada selle ajaga.
Esimene rada tundus mulle täiesti joostav koos ühe keerulise kohaga, poomilt maha pööramine. Tuleb tunnistada, et pöörded pole veel täiesti selged ning ma otsustasin, et parem ei proovi ja üritan koera püüda lihtsalt peale poomi. Huvitavalt oskas Fira seekord väga ilusti poomilt suure hooga otse joosta. Nüüd muidugi kahetsen, et ma isegi ei proovinud pööramist, sest kontakt polnud nagu nii ilus. Kui vaadata ülejäänud seda rada, siis minu meelest oli see hea, koer töötas, ei valinud suvalisi asju (loe ilmselt ei vehkinud ma suvalises suunas). A takistus, mis tegi suuri probleeme viimases trennis, oli sooritatud piiripealselt. Slaalomisse sisenemine tuli välja, kuigi see oli peale tunnelit, peale mida on Firal väga raske slaalomisse siseneda, kas kiiruse või millegi muu tõttu. Ma ei tea... Samuti võrreldes eelmise aasta novembri võistlusega on stardis püsimine parem, muutsin ka oma stardi käitumist, enam ei tule ma koer süles, vaid rihma otsas.
Teisel rajal kukkus tõke kui tegin selle järel valsi. See viga kordub juba päris mitmendat võistlust järjest, samas ei ole alati võimaliks õppida rada nii, et ei tee mitte ühtegi käe vahetust peal hüppetakistust. Selle treenimisele tuleb rohkem rõhku panna, nii sellele, et mina suudaksin paremini sooritada käe vahetuse peale hüpet kui ka sellele, et Fira oleks hüpetel kindlam. Sellel rajal ei suutnud me teha slaalomit vigadeta. See teeb mind veidi õnnetuks, sest ka see viga kordub juba väga mitmes võistlus järjest, kuid samas mida loota kui ka trennis ei tule slaalomisse sisenemine keeruliste nurkade all välja, siis on ilmselge naiivsus unistada sellest võistlustel. Ning teise raja kõige suuremad ämbrid olid kohutav poomi lõpp, mille peale ma ilmselgelt reageerisin ja nüüd siis suutis Fira keerata poomilt paremale ja võtta lõpuks ka vale tunneli otsa.
Kolmandal rajal saime rõnga juures tõrke, sest ikkagi polnud see hea lahendus, mida kasutasin või oleksin pidanud veel kiiremini eest jõudma, sest kui koer tuli välja kotist, siis ta ei saanud kätte õiget suunda, kuhu liikuda. Kordus ka eelmisel rajal esinenud viga slaalomisse sisenemisel, seekord kaks korda järjest ja kolmas rada läks sellega teistele kahele metsa järele. Slaalomisse sisenemine tegi mind selle rajal lausa vihaseks, kuid mida seal vihastada kui seda ei treeni :D
Tuleb öelda, et see võistlus oli tegelikult eelmise novembri võistlusest jällegi tibu sammu võrra parem, ei olnud DSQ, et koer võtab suvalisi takistusi või et koer ei püsi stardis ning tegelikult suutis Fira keskenduda väga hästi, ei klähvinud suvalises suunas.
Eesmärk on saada järgmiseks võistluseks uuesti kontaktid tööle sh pöörded ja slaalom korda, see tähendab et vähemalt trennis pole nendega probleeme :D
Tuju oli meil Firaga enne võistlus segane, sest oli olnud periood, kus trenne ei toimunud ning viimases trennis enne võistlusi otsustas Fira demostreerida, kuidas ta suudab unustada selle ajaga.
Esimene rada tundus mulle täiesti joostav koos ühe keerulise kohaga, poomilt maha pööramine. Tuleb tunnistada, et pöörded pole veel täiesti selged ning ma otsustasin, et parem ei proovi ja üritan koera püüda lihtsalt peale poomi. Huvitavalt oskas Fira seekord väga ilusti poomilt suure hooga otse joosta. Nüüd muidugi kahetsen, et ma isegi ei proovinud pööramist, sest kontakt polnud nagu nii ilus. Kui vaadata ülejäänud seda rada, siis minu meelest oli see hea, koer töötas, ei valinud suvalisi asju (loe ilmselt ei vehkinud ma suvalises suunas). A takistus, mis tegi suuri probleeme viimases trennis, oli sooritatud piiripealselt. Slaalomisse sisenemine tuli välja, kuigi see oli peale tunnelit, peale mida on Firal väga raske slaalomisse siseneda, kas kiiruse või millegi muu tõttu. Ma ei tea... Samuti võrreldes eelmise aasta novembri võistlusega on stardis püsimine parem, muutsin ka oma stardi käitumist, enam ei tule ma koer süles, vaid rihma otsas.
Teisel rajal kukkus tõke kui tegin selle järel valsi. See viga kordub juba päris mitmendat võistlust järjest, samas ei ole alati võimaliks õppida rada nii, et ei tee mitte ühtegi käe vahetust peal hüppetakistust. Selle treenimisele tuleb rohkem rõhku panna, nii sellele, et mina suudaksin paremini sooritada käe vahetuse peale hüpet kui ka sellele, et Fira oleks hüpetel kindlam. Sellel rajal ei suutnud me teha slaalomit vigadeta. See teeb mind veidi õnnetuks, sest ka see viga kordub juba väga mitmes võistlus järjest, kuid samas mida loota kui ka trennis ei tule slaalomisse sisenemine keeruliste nurkade all välja, siis on ilmselge naiivsus unistada sellest võistlustel. Ning teise raja kõige suuremad ämbrid olid kohutav poomi lõpp, mille peale ma ilmselgelt reageerisin ja nüüd siis suutis Fira keerata poomilt paremale ja võtta lõpuks ka vale tunneli otsa.
Kolmandal rajal saime rõnga juures tõrke, sest ikkagi polnud see hea lahendus, mida kasutasin või oleksin pidanud veel kiiremini eest jõudma, sest kui koer tuli välja kotist, siis ta ei saanud kätte õiget suunda, kuhu liikuda. Kordus ka eelmisel rajal esinenud viga slaalomisse sisenemisel, seekord kaks korda järjest ja kolmas rada läks sellega teistele kahele metsa järele. Slaalomisse sisenemine tegi mind selle rajal lausa vihaseks, kuid mida seal vihastada kui seda ei treeni :D
Tuleb öelda, et see võistlus oli tegelikult eelmise novembri võistlusest jällegi tibu sammu võrra parem, ei olnud DSQ, et koer võtab suvalisi takistusi või et koer ei püsi stardis ning tegelikult suutis Fira keskenduda väga hästi, ei klähvinud suvalises suunas.
Eesmärk on saada järgmiseks võistluseks uuesti kontaktid tööle sh pöörded ja slaalom korda, see tähendab et vähemalt trennis pole nendega probleeme :D
Vana aasta on läinud ja uus juba kohal
2012 aasta jääb mulle väga kauaks ajaks meelde omade heade ja veadega.
Fira võitis väga mitme maa tšempioni tiitlid ja ühe võitja tiitli
Fira võitis väga mitme maa tšempioni tiitlid ja ühe võitja tiitli
ning näituse aasta lõpetuseks tuli ka veel esimene CACIB. Kindlasti edukas näituse aasta, millega olen väga rahul, sest kõik püüdma mindud tiitlid tulid meile.
Firaga alustasime 2012. aastal võistlemist agility's, kus meil läks mõni kord väga hästi ja siis teine kord võib-olla mitte nii hästi. Rahul olen kindlasti tunnelite karikasarja II kohaga, kui ka päris mitme jooksuga A1, kuid ma loodan, et see on alles algus ning harjutamine teeb meist ühel päeval hea tiimi mitte head harjutajad :D
2012. aasta algus oli mulle kindlasti väga raske, sest lahkus väga eriline koer.. Kendra
Aga nii nagu käib surm käsikäes sünniga tõi see aasta meie kennelisse juurde väga palju terveid ja tugevaid kutsikaid. Briannal sündis 9 tugevat kutsikat, Lottel 6 ja Endoral 5 kutsikat.
(Pilt Kadri Audova)
Meie kenneli koerad tegid ka see aasta näitustel tublisid tulemusi nii Baltikumis, Soomes kui Venemaal. Ja kindlasti ei saa ma manimata jätta, et Berta tegi esimesed stardid agility võistlustel.
Funi jaoks oli see üsna rahulik pensioniaasta :)
2012. aasta jääb lisaks eelnevalt nimetatud suurtele sündmustele meelde, kuna viimasest pesakonnast jäi üks kutsikas koju kasvama ja ilmselt tuleb järgmine aasta kutsika kasvatamise märgi all
Ma soovin kõigile oma sõpradele, tuttavatele, meie kenneli kasvandikele, trennikaaslastele ja teistele blogi lugejatele paremat aastat kui oli eelmine ja et ees ootaksid suured kordaminekud!
Subscribe to:
Posts (Atom)